Vabariigi Valitsus kinnitas teaduspreemiate tänavused laureaadid. 20 000 euro suuruse aastapreemia viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parima teadustöö eest pälvisid seitse Tartu Ülikooli teadlast.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tänas teaduspreemiate laureaate nende väärtusliku panuse eest Eesti teadusesse. „Andekate teadlaste saavutused aitavad kaasa meie ühiskonna ja majanduse arengule,“ ütles Kallas.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimehe, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma sõnul torkavad selle aasta teaduspreemia saanud silma kahe tähtsa asjaolu poolest. Esiteks tõi Saarma esile, et pooled teaduspreemia saanud uurimisrühmade juhtidest või premeeritutest on naised ning see võiks innustada noori naisi teadusega tegelema. Teiseks märkis ta, et nii mõnigi tunnustatutest teeb teadustööd Eesti jaoks täiesti uues teadusharus või uurimissuunas. „Näiteks on Elin Org ja tema töörühm rajanud uue uurimissuuna, milles selgitatakse, kuidas on soolestiku mikrobioomi koostis seotud erinevate haiguste esinemise või nende riskiga,“ rääkis Saarma. Ta lisas, et René Mõttus on saavutanud rahvusvahelise tuntuse maailmas ainulaadse erialadevahelise uurimistööga, milles anti ülevaade isikuomaduste seostest enam kui 250 ametiga.
Loodusteaduste vallas saab aastapreemia algebra professor Valdis Laan tööde tsükli „Poolrühmad, ringid ja kategooriad“ eest ning evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko tööde tsükli „Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises“ eest.
Valdis Laan on märkimisväärselt arendanud matemaatika üht tähtsaimat alustala – algebra teadusvaldkonda. Ilma sel alal tehtud uurimistööta ei oleks meil kaasaegseid teadmisi universumi ehitusest, internetti, tehisintellekti koos populaarsete tekstirobotitega ega ka Eesti e-riiki ja turvalisust tagavaid krüptograafilisi lahendusi.
Taimed on maismaa ökosüsteemide energiavoo alustalad ja mullaorganismid on aineringluse ning taimede kasvu kesksed reguleerijad. Marina Semtšenko uurib taimede ja mullaorganismide vastastiksuhteid ning toob oma tööde tüsklis esile seni vähe uuritud aspekte taimede elustrateegiatest.
Arsti- ja terviseteaduste alal pälvisid tunnustuse mikrobioomika professor Elin Org, mikrobioomika teadur Kreete Lüll, statistilise metagenoomika teadur Oliver Aasmets ja mikrobioomi spetsialist Kertu Liis Krigul tööde tsükli „Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes“ eest.
Elin Oru töörühm uurib peamiselt seda, kuidas on soole mikrobioomi muutused seotud inimese tervisliku seisundiga ja kuidas rakendada neid teadmisi meditsiinis, näiteks haigusriskide prognoosimisel, haiguste diagnoosimisel või sobiva ravi määramisel personaalmeditsiinis.
Sotsiaalteaduste preemia antakse isiksusepsühholoogia professorile René Mõttusele tööde tsükli „Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele“ eest.
René Mõttuse juhtimisel koostati esimesena maailmas enam kui 250 ameti isiksuseprofiil, kasutades selleks ligi 70 000 Eesti geenidoonori ja nende lähedaste täidetud ankeediandmeid. Analüüsi tulemuste põhjal valmis praktiline ja kõigile kättesaadav tööriist, millega saab võrrelda enda isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega.
Loe ka Novaatorist artiklit Teaduspreemia laureaat: isiksuse saab huvitavaks muuta juba 1500 euroga.
Preemiad antakse pidulikult üle 19. veebruaril Eesti esindushoones. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 35. korda.
Tutvu kõigi 2025. aasta laureaatidega ning loe uudist Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.